PROJEKTIST

Aastakümneid kestnud teadusuuringuid on näidanud, et samakeelsete subtiitritega meedia vaatamine õpetab lapsi lugema, annab võimaluse kuulmislangusega noortel saadetest osa saada ning aitab noortel võõrkeele õppijatel kiiresti eesti keel selgeks saada. Seetõttu on SupakadSisse meeskonna eesmärgiks, et eestikeelsetel lastesaadetel oleks vaikimisi all eestikeelsed subtiitrid. 

Samakeelsed subtiitrid

Subtiitritele mõeldes tuleb tõenäoliselt kõige kiiremini pähe olukord, kus telekat vaadates räägivad inimesed ekraanil mõnda võõrkeelt, kuid pildi all jookseb tõlgitud tekst, mis jutu sisu eesti keeles edasi annab.

Tegelikult on aga subtiitreid väga mitut sorti ja meid huvitavad hetkel kõige enam samakeelsed subtiitrid.

Samakeelsete subtiitritega meedia tähendab seda, et jutt, mis kirjana pildi all jookseb, on kuuldavaga samas keeles. Kõige enam seostub see tõenäoliselt vaegkuuljatele suunatud saadetega.

Erinevatest uuringutest aga on selgunud, et samakeelsete subtiitritega meedia tarbimine on kasulik peaaegu kõigile. See aitab:

  • Lastel kiiremini ja kergemini lugema õppida
  • Kuulmislangusega lastel vaadatavast paremini aru saada
  • Keeleõppijatel sõnavara ning arusaamist parendada
väike maja preerias
Foto: Arno Mikkor Allikas: https://www.delfi.ee/archive/avalik-kiri-rahvusringhaalingule-subtiitrid-on-ikka-veel-vigased-kas-digitelevisioon-on-moeldud-vaatajaile-voi-tegijaile?id=73539845
Kothari uuring

Mis tõendid selle kohta on?

Kõige pikemaaegsed ja veenvamad uuringud samakeelsete subtiitrite mõjust laste lugemisoskuse arendamisel tulevad Indiast. Seal on dr Kothari juba pikalt antud teemat uurinud ning olles näinud, milliseid tulemusi tema eksperimendid annavad, on ta ka propageerinud subtiitrite lisamist populaarsetele saadetele.

Näiteks tema 5 aasta pikkuse uuringu tulemusena aitas samakeelsete subtiitritega meedia tarbimine 45% lastel jõuda nii kõrgele lugemistasemele, et lugeda iganädalaselt vähemalt kolm korda ajalehte. Kontrollgrupi lastel, kes ei saanud lugemist telekaga harjutada või tegid seda väga vähe, oli see tase 20,2% (Kothari & Bandyopadhyay, 2014).

Samuti on mitmeid uurimusi selle kohta, kuidas subtiitrite lisamine meediale aitab kuulmislangusega lastel vaadatavast paremini aru saada ning ekraanilt edukalt õppida (Nugent, 1983). Lisaks võivad subtiitrid vaegkuuljatele kasulikud olla ka sõnavara suurendamisel ning lugemaõppimisel, kuigi vaegkuuljate tavaliselt aeglasem lugemiskiirus võib saada takistuseks subtiitrite jälgimisel (Shroyer & Birch, 1980). Aeglasema lugemiskiiruse kompenseerimiseks sõnavara õppimisel aga võib aidata see, kui täiskasvanu (kas vanem või õpetaja) lapsega koos subtiitritega telesaadet vaatab ning lapse tähelepanu uutele sõnadele juhib ning temaga diskussiooni arendab. Lisaks võib kasulik olla ka saateid korduvalt vaadata, et uut sõnavara korrata ning omandada (Krywko, 2014). 

Kümned uuringud on näidanud seda, et subtiitrite lugemine aitab võõrkeeleõppijatel suurendada nii oma sõnavara kui ka tekstist aru saamist (Vanderplank, 2010). Sealjuures aitavad subtiitrid õpitavas keeles omandada rohkem uut sõnavara kui subtiitrite lugemine õppija emakeeles (Gernsbacher, 2015). Seega aitab eestikeelsetele lastesaadetele eestikeelsete subtiitrite lisamine kaasa ka nende laste eesti keele oskusele, kelle emakeel see ei ole.

Siin on oluline ka märkida, et laste jaoks on võõrkeele omandamine lihtsam kui täiskasvanutele. Täpne mõõtmine on küll keeruline, kuid kriitiline periood, mille jooksul teise keele selgeks õppimine lihtsustatud on, lõpeb umbes teismeeas (Hartshorne et al., 2018). Seega aitaks lastesaadete subtitreerimine vaatajatel eesti keelt õppida selles eas, mil see palju lihtsam on kui täiskasvanutel.

Kuidas subtiitrid lapsi lugema õpetavad?

Lühidalt öeldes pakuvad subtiitrid lastele võimalust õppida ning oma oskusi harjutada lähtudes enda huvidest ning seda nii, et lapsed õppimisest ise arugi ei saa. Motivatsioonil ning emotsioonidel on õppimisele väga suur mõju (Science of Learning: Interview with John Gabrieli, 2019) ning laste puhul, kelle eneseregulatsioon veel väga kõrgelt arenenud ei ole (Gleitman et al., 2014), on huvist lähtuv õppimine eriti oluline. 

Seega, kuna laps saab ise valida, millist lastesaadet ta vaatab ning on seega motiveeritud seda mõistma, siis aitavadki subtiitrid nii räägitava sisu mõistmisel, lugemaõppimisel kui ka eestikeelse sõnavara suurendamisel.

Põhjus, miks subtiitrid kõige eeltoodu juures kaasa aitavad, tuleneb eelkõige viisist, kuidas aju töötab.

Nimelt on üks inimaju ülesehituse eripära see, et me hakkame teksti lugema kohe, kui see ilmub, tihti seda ka enesele teadvustamata (Puksand, n.d.). 

Seda tõestavad ka mitmed silmade järgimise uuringud. Nende järgi haaravad subtiitrid silmi automaatselt. Sealjuures on suhteliselt tähtsusetu, kas inimesed on subtiitritega harjunud või mitte. Näitena võib siin tuua ameeriklaste (kes ei ole üldse subtiitrite lugemisega harjunud) ning hollandlastega (kellele subtiitrid palju tuttavamad on) tehtud uuringust. (d’Ydewalle et al., 1991). Seega ei sõltu automaatse lugemise käivitumine harjumusest, vaid see on tõepoolest automatism. 

Sisu mõistmise juures on subtiitrid kasulikud seetõttu, et lapsed saavad toimuva kohta infot mitmest allikast: nähtavast pildist, kuuldavast helist ning loetavast tekstist. Lapsed näevad sõnu, mis kattuvad visuaalse informatsiooniga saates ning kuulevad ka sõnade helilisi vorme. See aitab sõnade kirjapildi siduda nähtavaga ning ka saatest kuuldava emotsiooniga (Krywko, 2014). Selline multimodaalne õppimine muudab uue teabe lapse ajus kättesaadavaks mitut erinevat kognitiivset teed pidi ning võib aidata selle hiljem lihtsamini ning kiiremini üles leida (Linebarger et al., 2004).

Siinkohal tuleb ka tõdeda, et üldiselt eksisteerib ka uurimusi, mille järgi veedavad aeglasemate ja nooremate lugejate silmad subtiitrite alas vähem aega kui juba veidi edasijõudnumate lugejate omad (Cambra et al., 2014). Samas aga on ka selge, et samakeelsete subtiitrite pakkumine suurendab ka aeglaste lugejate silmade kinnistamist ning lugemist rohkem kui siis, kui neid ei ole. Kindlasti tuleks välja tuua, et vaja on valida laste lugemistasemele sobiv raskustase, et suurendada nende lugemisaktiivsust (PlanetRead, 2018).

subtiitrid

Miks subtiitrid paremad on kui raamat?

Ega ei pruugigi olla. Kui laps tahab raamatut lugeda ja selle kaudu õppida, siis on see suurepärane ning seda tuleks ainult innustada.

Põhiküsimus ongi üldiselt huvis.

Subtiitritega meedia tarbimine annab lapsele enesele teadvustamatagi oskusi harjutada ning teha seda meediumis, mis talle huvi ning lõbu pakub. Seega, kui kõigil või enamikul lastesaadetest oleksid subtiitrid kaasas, siis oleks lapsel võimalik valida õppimiseks viis ning teema, mis just nimelt talle meeldib. 

Lisaks on tähtis muutuvate lugemisharjumustega kaasas käia. Olukorras, kus OECD riikides keskmiselt naudivad õpilased 2018. aastal lugemist vähem kui 2009. aastal (Tire et al., 2019), on oluline leida viise, kuidas laste huvi üleval hoida.

Ka on küsimus ka koguses. Keskmine eesti inimene vaatab telekat 2,2 tundi päevas. Kuigi täpsed andmed puuduvad, võib oletada, et COVID-19 ning distantsõppe tingimustes on see number viimase aasta jooksul laste hulgas kasvanud. 

Väga umbkaudsete arvutuste kohaselt kuuleb ja näeb laps ühe 20-minutilise saate jooksul umbes 2500 sõna. Kahe ja poole tunnise meediatarbimise käigus tähendaks see 16500 sõna päevas. See teeb iga päev umbes 27 lehekülge teksti.

Aastas võrduks selline kogus üle 9 tuhande lehekülje lugemisega. Võrdluseks võib tuua, et terves eestikeelses Harry Potteri seitsmeraamatulises sarjas on lehekülgi kokku 3530.

Aga Eesti lapsed oskavad ju lugeda! Miks meil seda vaja on?

Näiteks Indiaga võrreldes on meil olukord tõesti erinev. Oleme ju viimase PISA testi järgi OECD riikide esirinnas. Siiski lõpetavad ka Eestis 11% lastest põhikooli jäädes nõrkadeks lugejateks (Tire et al., 2019). Inimeste halb lugemisoskus aga korreleerub nende halvema majandusliku olukorra, kehvema tervise ning isegi kuritegelikkusega (Morrisroe, 2014). 

Tähelepanu tuleb juhtida sellelegi, et suur on ka korrelatsioon laste sotsiaalmajandusliku tausta ning lugemisoskuste vahel (Tire et al., 2019), kus kehvamatest oludest pärit lapsed ka halvemini lugema õpivad. Just selliste laste puhul on subtiitrite positiivset mõju lugemisoskusele ka USAs näidatud (Linebarger et al., 2010).

Hoiatava näitena võib veel tuua Soomet, kes oli varasemalt PISA lugemistestide tipus, ent kus tulemused viimastel aastatel langenud on (Soome. Ministry of Education and Culture, n.d.). Seega ei tähenda tippu jõudmine veel seal püsimist. Heade tulemuste säilitamiseks aitavad subtiitreid rakendavad programmid kindlasti kaasa. Heaks näiteks siin võib olla ka Uus-Meremaal läbiviidud AVAILLL programm, mille käigus kaasati klassiruumides palju samakeelsete subtiitritedega videomateriali. Programmijärgsed analüüsid näitasid suurimat tulemuste paranemist just vähemusrahvustest ning madala sooritustasemega õpilaste hulgas (Parkhill & Davey, 2014).

Ja nagu mainitud, saavad subtiitritest kasu ka teised grupid vaegkuuljatest teise keele õppijateni. Ka võib subtitreeritud lastesaadetest kasu olla ka täiskasvanud eesti keele õppijatel, eriti õpingute algusfaasis, sest lastesaadetest kuuldav lihtsam sõnavara ning tihti väga

märgatavalt esitatud emotsioonid aitavad ka neil sõnade kirja- ning helipilte kokku sobitada ning keeleõpet lihtsustada.

Miks just nüüd?

Arengud tehnoloogias ning saadete kättesaadavus tähendab, et subtiitritest on nüüd rohkem kasu kui kunagi varem. 

Internetis kättesaadavad saadete arhiivid tähendavad, et ühekordse väljaminekuga, millega subtiitrid saadetele lisada, saame kindlaks teha, et kõigile praegustele ning tulevastele vaatajatele jääb võimalus nende abil lugemist harjutada, saadete sisu paremini mõista ning ka sõnavara suurendada.

Lisaks on juba mitmendat aastat vältav pandeemia jätnud noorte haridusse suure jälje ning uuringud näitavad, et koolide sulgemine ning distantsõpe on kõige negatiivsema mõjuga just noorematele õppijatele. Seega on vajalik kasutusele võtta kõik abimeetmed, mis võivad aidata lastel ning noortel tulevas elus paremini hakkama saada. 

Seetõttu kutsume üles kõik telekanaleid ning tootjaid lisama lastesaadetele vaikimisi subtiitreid. Samuti julgustame kõiki õpetajaid ja lapsevanemaid kasutama subtitreeritud meediat, selleks et  lapsed saaksid eesti keelt paremini lugema, mõistma ning rääkima õppida.

lapsed

Kasutatud kirjandus

Alvarez, L. (2004, 4 9). Suutarila Journal; Educators Flocking to Finland, Land of Literate Children. The New York Times. https://www.nytimes.com/2004/04/09/world/suutarila-journal-educators-flocking-to-finland-land-of-literate-children.html?scp=1&sq=Finland+-+reading+-+subtitles&st=nyt

 

Cambra, C., Penacchio, O., Silvestre, N., & Leal, A. (2014). Visual attention to subtitles when viewing a cartoon by deaf and hearing children: an eye-tracking pilot study. Perspectives, 22(4), 607-617. https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/0907676X.2014.923477?casa_token=UR2FnBs9-LoAAAAA%3AVsSl91d3axVR2-i_bZE8BRnZUPwIaYP2XM3mYHAQ-H0e9Vw4NS7McoZDN5buFXuRGryk3kJZVkA

 

d’Ydewalle, G., Praet, C., Verfaillie, K., & Van Rensberger, J. (1991, 10 1). Watching Subtitled Television: Automatic Reading Behavior. Communication Research, 18(5), 650-666. https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/009365091018005005

 

Gernsbacher, M. A. (2015). Video Captions Benefit Everyone. Policy Insights from the Behavioral and Brain Sciences, 2(1), 195-202. https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/2372732215602130?casa_token=Eh6DsjWmETIAAAAA%3Ac-MBojDFQee6UO3Jru8iP_w7-JaZuMwFXhqw54os47dOu1h56sEGaI3_CpQ4LS8bS6KXJ_adJl8

 

Gleitman, H., Gross, J., & Reisberg, D. (2014). Areng. In Psühholoogia (K.Hein jt, tõlge). Hermes.

 

Hartshorne, J. K., Tenenbaum, J. B., & Pinker, S. (2018). A critical period for second language acquisition: Evidence from 2/3 million English speakers. Cognition, 177, 263–277. https://doi.org/10.1016/j.cognition.2018.04.007



Kothari, B., & Bandyopadhyay, T. (2014). Same Language Subtitling of Bollywood Film Songs on TV: Effects on Literacy. Information Technologies & International Development, 10(4), 31-47.

 

Krywko, K. (2014). Ready, Set, Caption: How Closed Captions Can Support Your Child as a Reader. Volta Voices, 21(3), 16–19.

 

Leppänen, U. (2006). Development of Literacy in Kindergarten and Primary School. Publishing Unit, University Library of Jyväskylä. https://jyx.jyu.fi/bitstream/handle/123456789/41987/1/978-951-39-5335-5_2006.pdf

 

Linebarger, D. L., Kosanic, A. Z., Greenwood, C. R., & Doku, N. S. (2004). Effects of Viewing the Television Program Between the Lions on the Emergent Literacy Skills of Young Children. Journal of Educational Psychology, 96(2), 297–308. https://doi.org/10.1037/0022-0663.96.2.297

 

Linebarger, D., Piotrowski, J. T., & Greenwood, C. R. (2010). On-screen print: the role of captions as a supplemental literacy tool. Journal of Research in Reading, 33(2), 148-167. DOI: 10.1111/j.1467-9817.2009.01407.x

 

Ministry of Education and Culture. (n.d.). Results from PISA 2018. Ministry of Education and Culture. https://minedu.fi/en/pisa-20181

 

Morrisroe, J. (2014, 9). Literacy Changes Lives 2014: A new perspective on health, employment and crime. https://eric.ed.gov/. https://files.eric.ed.gov/fulltext/ED560667.pdf

 

Nugent, G. C. (1983). Deaf students’ learning from captioned instruction: The relationship between the visual and caption display. The Journal of Special Education, 17, 227–234.

 

Parkhill, F., & Davey, R. (2014, 6 1). ‘I used to read one page in two minutes and now I am reading ten’: Using popular film subtitles to enhance literacy outcomes. The Free Library. https://www.thefreelibrary.com/%27I+used+to+read+one+page+in+two+minutes+and+now+I+am+reading+ten%27%3A…-a0379569701

 

PlanetRead. (2018, June 28). AniBooks: Scalable and Likeable, But Readable? PlanetRead. https://www.planetread.org/pdf/Eye%20Tracking%20Study%20of%20AniBooks%20Draft%20Report%20(June%202018).pdf

 

Puksand, H. (n.d.). Funktsionaalne lugemisoskus. Tartu Ülikool. https:// www.uttv.ee/embed?id=29104

 

Shroyer, E., & Birch, J. (1980). Captions and reading rates of hearing-impaired students. American Annals of the Deaf, 125, 916–922.

 

Tire, G., Puksand, H., Lepmann, T., Henno, I., Lindemann, K., Täht, K., Lorenz, B., & Silm, G. (2019). PISA 2018 EESTI TULEMUSED. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Atlex.

 

Vanderplank, R. (2010). Déjà vu ? A decade of research on language laboratories, television and video in language learning. Language Teaching, 43(1), 1–37. https://doi.org/10.1017/S0261444809990267

Loome koos Eesti lastele parema

tuleviku!

Tahame, et eestikeelsetel lastesaadetel oleksid vaikimisi all eestikeelsed subtiitrid. Aastakümneid kestnud teadusuuringuid on näidanud, et samakeelsete subtiitritega meedia vaatamine õpetab lapsi lugema, annab võimaluse kuulmislangusega noortel saadetest osa võtta ning samuti aitab noortel võõrkeele õppijatel kiiresti eesti keel selgeks saada. 

0 lk teksti
=2,5h subtiitritega saateid
0 +
gruppi kasusaajaid
0 +
teaduslikku uuringut
0 h
ekraaniaega õppimisajaks